Tiina Teska

Perepsühhoteraapia ja psühholoogiline nõustamine

Vastuvõtule palun eelnevalt registreeruda!

Vastuvõtt Tallinnas

  • Lastekodu 6a (3. korrus)

    Kollane 3-kordne maja
    Uksekood: 35

  • 50 10 363

Vastuvõtt Rakveres

Teenused

  • Individuaalne psühholoogiline nõustamine
  • Pere- ja paarinõustamine
  • Lapsevanemate nõustamine
  • Lahus (ja konfliktis) olevate lapsevanemate nõustamine
  • Koolitused ja lühiloengud vastavalt nõudmisele

Korduma kippuvad küsimused

Kohtumiste sagedus varieerub ja sõltub probleemi eripärast ja sügavusest. Kokkulepped järgnevate kohtumiste osas tehakse esimese vestluse ajal. Kokkusaamised võivad toimuda 1 korda nädalas kuni 1-2 korda kuus. Mõnikord piirdutakse vaid ühekordse vestlusega.
See selgitatakse välja esimese vestluse ajal. Isegi kui selgub, et efektiivsem oleks kaasata pereliikmed, on teil vaba valik jätkata individuaalseid vestlusi. Terapeut ei kritiseeri Teie otsust vaid üritab koos Teiega leida võimalikke lahendusi olukorrale. Juba väike muutus ühe inimese käitumises toob üldjuhul kaasa lähedaste käitumise muutuse.
Küsi kindlasti hinda esimese kontaktivõtu korral. Sõltuvalt nõustamise toimumise asukohast, perioodist ja muudest teguritest võivad hinnad veidi erineda.

Saada kiri aadressile: tiina@kohtumiskoht.ee

Võiksid kirjutada ka lühidalt probleemi sisust, kuid see ei ole ilmtingimata vajalik. Alati võib ka helistada kontaktides toodud telefoninumbril. Kui terapeut on hõivatud, siis ta telefonile kohe ei vasta, aga helistab Teile kindlasti tagasi esimesel võimalusel.

Kui Te ei saa mingil põhjusel kokkusaamisele tulla, siis helistage/saatke palun kiri vähemasti päev varem ja leppige kokku uus aeg. Kui Teil ei olnud võimalik päev varem terapeuti teavitada, siis andke endast teada esimesel võimalikul ajal. Vastasel juhul ootab terapeut teid ja on teie pärast mures.
Andke kindlasti teada oma otsusest terapeudile. Terapeut mõistab Teid ja aktsepteerib Teie otsust.

Lugemist

Lahkuminekute kõige peamine teema on valu ja sellega toimetulek või vastupidi mittetoimetulek. Mõned levinud põhjused on toodud allpool, kusjuures meeste ja naiste käitumises võivad esineda teatud erinevused.

  • Peale esmase lahkumineku shoki möödumist, kipuvad naised oma turvalisuse säilitamiseks ja tunnetega toimetulekuks, hirmvalusad emotsioonid sügavale enda sisse peitma ja kinni katma. Nad pühenduvad teistele (lapsed, töö), tõmbuvad eemale intiimsuhetest, muutuvad iseseisvaks ja mõnda aega isegi usuvad, et see on kõige parem. Nii väldivad naised purunenud suhtega kaasnevat talumatut valu. Mehed on orienteeritud rohkem tegevusele ja oma valust ülesaamiseks pühenduvad kiirele uuele suhtele või siis samuti tööle.
  • Kui meil on olnud keegi nii lähedane inimene, kes on andnud meie elule tähenduse ja sihi, kellele on olnud võimalik suunata kõik oma positiivsed ja negatiivsed tunded, kes on olnud meile peegliks (partneriga kordame suhtemustreid, mis olid meil väikese lapsena oma vanemaga), siis sellest inimesest lahtilaskmine ei toimu päevapealt. Isegi, kui suhe ei ole olnud viimasel ajal suurepärane, suurendab inimese sõltuvust parterist tema ebarealistlik ootus saada seda mida ta vajab just sellelt inimeselt. Suhte teadlik lõpetamine on sama tähtis, kui alustamine. Nagu iga kaotusega, kaasneb ka suhte lõpetamisega leinaprotsess, kus justkui võetakse kiirus maha enne kui valida uus suund. Oskamatus või soovimatus valu läbi töötada jätab inimese pikalt lõksu.
  • Kuna mehele annab suhtes turvatunde naise üldine olek, aura, naeratus, soojus ja hellus, aga naisele on turvatunde tekkimiseks vaja rohkem materiaalset kindlustatust mehe poolt (eriti, kui suhtes on lapsed), siis mees, lahkudes, ei kaota turvatunnet nii kergesti. Ta otsib seda uut, mida suhtes enam ei olnud. Naine, seistes silmitsi suhte lõpuga, võib tunda end justkui kuristiku äärel olevana. Ta ei tea, mis teda ees ootab. Selline tardumine võib kesta pikka aega.
  • Lahkuminek on alati vanade hingehaavadega seotud trauma kordamine. Kui miski teeb meile valu olevikus, siis vallandub ka kogu meie minevikust pärit samalaadne valu. Alateadlikult kasutatakse samu käitumismustreid, mis olid kasutusel valuga toimetulekuks minevikus. Kui selleks on põgenemine, eiramine, ohvrina tundmine, siis ei ole sellest palju abi oma eluga edasiminemisel.
  • Majanduslikud kaalutlused. Kuna piisavad materiaalsed vahendid on elus vägagi vajalikud eeldused, et oma vajadusi rahuldada ja kui ekspartner on suuremeelne ja on nõus endisele naiselei jätkuvalt materiaalset toetust pakkuma, siis võib naine oma olukorraga isegi üsna rahul olla.
  • Kui kooselus on olnud lapsed, siis tekib vastuoluline olukord, kus haigetsaanuna tahaks eelmisest kaaslasest eemale tõmbuda, kuid lapse huvides tuleb säilitada siiski side lapsevanematena. Endale olukorda teadvustamata, võib naine niiviisi üsna kergesti kinni jääda emarolli.
  • Kui kaaslane on kaotatud traagilise õnnetuse või haiguse läbi, siis võib eluga edasiminek tunduda reetmisena.
  • Kui inimene elab lootuses suhe taastada, siis ei olegi võimalik leinata ja ise edasiliikuda.
  • Suhe ja kooselu annavad alati teatud kuuluvustunde. Mõnikord kardetakse avaliku arvamuse, sõprade, sugulaste eemaletõmbumist, mis seostuks uue vallalise naise/mehe identiteediga.
  • Kui suhe lõpetatakse kokkuleppel ja n.ö. väga mõistuslikul tasemel, siis võib olla, et suhtest ülesaamine ja edasiminemine võtab hoopiski kauem aega. Suhe on alati seotud emotsioonidega. Kui neid eirata, siis jääb väljaelamata valu ikkagi kusagile enda sisse segadust tekitama. Inimene justkui ei teagi, mida ta olukorra osas tunneb. Keeruline on end defineerida ja seepärast on raske ka eluga edsi minna.
  • Emotsionaalne side ei ole katkenud- elatakse mälestustes. Ka negatiivne emotsionaalne side on side.
  • Traditsiooniliselt on meestel uue suhte osas võimalused veidi soodsamad. Seeläbi võib naistel tekkida suhtumine: Kes mind lahutatud/lastega naist ikka tahab.

Allikas: T.Teska vastus ajakirjas „Mari“, märts 2016

Valu ei ole võimalik vältida. Valu on tingitud emotsionaalse sideme purunemisest ja see on piinavam kui füüsiline valu.

  • Valu leevendamiseks anna endale aega. Sinu aju on ülekoormatud ja need osad, mis peaksid otsima lahendusi olukorrale, lihtsalt ei tööta. Sa oled kaotanud inimese enda kõrvalt ja kaotusest ülesaamise protsess on üsna sarnane inimese surmast ülesaamisega. Tegu on leinaprotsessiga.
  • Otsi abi! Räägi sõpradega või mõne psühholoogiavaldkonna spetsialistiga. Kui keegi jagab meiega sedasama tunnet, mida me ise maha surume, siis kerkib see iseenesest esile ja tekib võimalus leevenduseks. Pisarad on tervendavad. Kui jagame oma valu teise inimesega, siis on võimalik meenutada juba unustusehõlma vajunud mälestused. Kuna hetkel tuntav valu on suuresti mõjutatud peidus olevate mälestuste poolt, siis neid vanu mälestusi analüüsides, väheneb ka hetkeline abituse tunne ja pikkamööda ka valu.
  • Leinamise protessis on nimetatud 4 hädavajalikku tervendavat tunnet, mis võiks olla läbi elatud ja väljendatud, et tekiks vabadus edasi liikuda. Need on vha, kurbus, hirm ja kahetsus. Viha ja kurbust tundes oleme ikka veel mõneti kiindunud. Hirmu ja kahetsust tundes oleme veel suletud uutele võimalustele. Kui pereringis või sõpradega selliste tunnete väljendamine on hirmutav, siis neutraalse nõustajaga kohtudes, on see loomulik. Läbi nende tunnete vabaneb ja väheneb kaotusevalu. Neid tundeid kartes ja eirates, sulgeme need kapslisse, kust nad ebasobivatel hetkedel ikka ja jälle välja üritavad saada. Negatiivseid tundeid maha surudes, väheneb ka võime tunda positiivseid tundeid.
  • Pühenda endale aega! Aega maha võttes saab uuesti enda jaoks selgeks mõelda oma vajadused ja ootused.
  • Loobu süüdistamisest! Süüdistades oma eksi selles, kuidas me ennast tunneme, saame vabaneda oma valust alles siis, kui tema oma käitumist parandab. Andestamine tähendab teise inimese vabastamist sellest, kuidas me end tunneme.
  • Rehabiliteeri oma möödunud suhe! Teie suhe ei olnud viga vaid te mõlemad tegite oma kooselus vigu oskamatusest.
  • Lapsed on kohanemisvõimelisemad kui täiskasvanud. Rohkem kui lahutus ise, mõjutavad lapsi ema või isa tunded, mis seonduvad lahutusega.

Allikas: T.Teska vastus ajakirjas „Mari“, märts 2016

Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad?
Tiina Teska
Tiina Teska
Perepsühhoterapeut ja psühholoogiline nõustaja
  • Nõustamine
  • Teenused
  • KKK
  • Lugemist